Euroopa Parlament kiitis 26. märtsil heaks autoriõiguse direktiivi, mis paneb veebiplatvormid vastutama kasutajate üleslaaditud sisu eest ning teeb sellega platvormidele vältimatuks üleslaadimiste filtrite ehk nn tsensuurimasinate kasutamise. See on põhimõtteline muudatus seadustikus, mis ähvardab muuta kõigile avatud ja vaba Interneti kontrollitud kanalitega kommertsvõrgustikuks.
Kohustus kasutajate loodud sisu tsenseerida delegeeritakse direktiivi artikliga 17 (varem 13) veebiplatvormidele. Internetis tegutsevad platvormid peavad direktiivi nõuete täitmiseks sisse seadma automaatse sisutuvastuse süsteemi, selle rentima mõnelt tsensuuriteenuse pakkujalt või tegutsema tihedas koostöös tsensoriga. See tähendab, et edaspidi toimub Internetis kõik masintsensuuri õhkkonnas ning see on pöördumatute tagajärgedega nii ettevõtlusvabaduse kui kodanikuõiguste jaoks.
Korraldasime probleemile tähelepanu juhtimiseks koos Wikimedia Eestiga meeleavalduse Interneti päästmiseks masintsensuuri käest ja jätkame vaba Interneti ning netikasutajate õiguste taganõudmist.
Oleme veendunud, et riik ei tohi delegeerida ettevõtetele üldist tsensuurikohustust, sest see on vastuolus demokraatlike õiguspõhimõtetega.
Kutsume üles jõudusid ühendama kõiki neid, keda see seadusemuudatus puudutab ning kes on varem autoriõiguse täienduste paketiga seoses Eestis avalikult sõna võtnud:
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Startupijuhtide Klubi
- Wikimedia Eesti ja Vikipeedia kogukond
- Eesti Inimõiguste Keskus
- Netikogukond ehk Internet Society Estonia (selle teavituslehe algataja)
- Tartu Ülikooli arvutilingvistid, sh intellektuaalomandi õiguse professor Aleksei Kelli
- Euroopa ülikoolide intellektuaalomandi teadlased, sh vandeadvokaat Karmen Turk
Internet Society Estonia on valmis võtma enda peale autoriõiguse direktiivi infosaidi haldamise ning koordineerima järjekordse Internetti ohustava seadusloome peatamise kampaaniat Eestis. Kuna direktiivi vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ei õnnestunud ära hoida, siis võiks kõik kirjutada alla petitsioonile vaba Interneti ja digiõiguste kaitseks Eesti Vabariigis:
Kuigi Eesti ühiskond ja majandus plaanitavast direktiivist kindlasti kaotaks, pole see kaugeltki mitte kohalik küsimus. Vastuseis direktiivile algas digiõiguste aktivistide ja tehniliste ekspertide ringkondest, seejärel protesteeris teadmistepanga sulgemisega päevaks Vikipeedia ning viimastel nädalatel ühines vastuseisuga avalikult ka Google, kes ähvardas jätta direktiivi vastuvõtmise korral Euroopa ilma Youtube’ita.
Et anda ettekujutust vastuseisu ulatusest, toome siin ära valiku viiteid teavitussaitidele ja kampaaniatele:
- Internet is for the people! (Communia kampaaniasait)
- Pelastetaan Intenet (Soome teavitussait)
- #SaveYourInternet (EDRi kampaania)
- Copyright reform: Document pool (EDRi infosait)
- Stand Up for Copyright in the Digital Age (Mozilla infosait)
- CREATe infosait (UK Copyright and Creative Economy Centre)
- Teadusagentuuride liidu poliitkasoovitudsed (Science Europe)
- Copyright for Creativity videod ja infograafika
- Julia Reda autoriõiguse reformi infosait (Piraadipartei)
- Save the Internet allkirjakampaania (4,5 miljonit allkirja)
- Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (Vikipeedia)
- Filternet — aus valitsusteadaanne (The Juice Media)
Milliseid internetifirmasid eelnõu mõjutab?
Kes on tsensuurimasinate taga?
Euroopa Komisjoni poolt seisab tsensuurimasinate eest Andrus Ansip, kes on digitaalse ühisturu asepresidendina otseselt autoriõiguse uuendustepaketi eest vastutav. Andrus Ansip on isiklikult seisnud selle eest, et algatada masintsensuuri juurutamine Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu Nõukogus on alalise esindaja kaudu esindatud meie valitsus, mille peaminister on Jüri Ratas ning kelle vastutusel toimetab tsensuuri küsimustega Urmas Reinsalu. Masintsensuuri eest on vastutav kogu valitsus, kes juba Euroopa Liidu eesistumise ajal võttis selge suuna Interneti tsenseerimisele.
Euroopa Parlamenti esindavad selle liikmed, kellest on hääletustel tsensuuri sisaldava direktiivikavandi pooldajad olnud Tunne Kelam, Indrek Tarand, Urmas Paet ja Ivari Padar. Tsensuuri vastu on olnud Yana Toom, Kaja Kallas ja Igor Gräzin.
Kuidas reform kulges — ajajoon?
▲
Euroopa Parlament võttis direktiivi vastu
Euroopa Parlament häältega 348:274 direktiivi autoriõigusest digitaalsel ühtsel turul. Direktiiviteksti parandusi ei tehtud.
“Internetivabadusele hävitav direktiiv suruti läbi ulatusliku valeinfokampaania abil, eirates nii komisjoni enda kui sõltumatute uuringute tulemusi ning eri institutsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide hoiatusi,” tõdes MTÜ Wikimedia Eesti esimees Eva Lepik.
Tallinn ühineb üleeuroopalise protestiga
Sarnaselt teistele Euroopa linnadele tulid inimesed ka Tallinnas laupäeval tänavale, et protestida järgmisel nädalal Euroopa Parlamendis hääletusele tuleva autoriõiguste direktiivi vastu. Netiaktivistide hinnangul piirab direktiiv arvamusvabadust ja loob tsensuuri.
Euroopas algavad pimendamisaktsioonid
Pimendamisaktsioonid Euroopas. Suletakse saksa-, tšehhi ja taanikeelsed Vikipeediad ja hulk muid veebisaite, Eestis nt Hinnavaatluse foorum.
Voss: Youtube, ei peaks üldse eksisteerima
Raportöör Axel Voss ütleb intervjuus Deutsche Wellele, et platvormid, mille ärimudeliks on elatumine teiste loojate tööst nagu Youtube, ei peaks üldse eksisteerima.
Kaye: reform vastavusse inimõigustega
ÜRO sõna- ja väljendusvabaduse eriraportöör David Kaye kutsub Euroopa Liitu üles viima oma autoriõiguse reform vastavusse rahvusvaheliste inimõiguse standarditega
Euroopa Parlamendi propagandavideo
Euroopa Parlament avaldab uut autoriõiguse direktiivi propageeriva video.
Lähemal uurimisel selgub, et see on tellitud AFP-lt (Agence France-Presse), kes oli juba direktiivi menetlemise varasemates faasides agressiivset lobitööd teinud, seega on tegu raske huvide konfliktiga.
Ulrich Kelber tõstatab andmekaitse küsimuse
Saksa andmekaitsevolinik Ulrich Kelber avaldab seisukoha, et artikkel 13 toob kaasa tõsise andmeturberiski filtritootjate kätte kogunevate isiku- ja metaandmete tõttu.
Europarlamendi õiguskomisjon kiidab direktiiviteksti heaks ning suunab selle lõpphääletusele.
EL Nõukogu kinnitab direktiiviteksti
Direktiiviteksti lõppversioon kinnitatakse liikmesriikide valitsuste tasemel. Vastu hääletavad Itaalia, Poola, Holland, Luksemburg ja Soome. Nende ühisavaldus: https://www.permanentrepresentations.nl/permanent-representations/pr-eu-brussels/documents/policy-notes/2019/02/20/joint-statement-regarding-the-copyright-directive
Euroopa Komisjoni õel allegooria
Euroopa Komisjon avaldab oma Mediumi platvormil asuvas blogis artikli, milles direktiivi vastaseid kirjeldatakse tölplaste jõuguna, kes aitab draakonit, mitte säravas turvises rüütlit.
Järgnenud tormilise reaktsiooni tõttu võetakse tekst maha ja asendatakse esialgu väitega, et artikkel eemaldati, kuna seda “ei mõistetud õigesti” (originaal on loetav Internet Archive’is)
Kirjatöö põhjustab palju pahameelt, Saksamaal algavad tänavameeleavaldused.
Triloogi lõpp
Europarlamendi ja EL Nõukogu esindajad kinnitavad direktiiviteksti.
COREPER kiidab direktiivi heaks, IFJ protesteerib
Liikmesriikide alaliste esindajate komitee ehk Coreperi koosolek hääletab direktiiviversiooniga jätkamise poolt.
Rahvusvaheline Ajakirjanike Liit (International Federation of Journalists) protesteerib ajakirjanike diskrimineerimise üle direktiivi artiklis 11.
Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad kokkuleppele
Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad Emanuel Macroni ja Angela Merkeli telefonikõne tulemusel omavahel kokkuleppele hustuse ulatuse olulise laienemise asjus, Angela Merkel rikub seejuures Saksa föderaalvalitsuse (CDU ja SPD) 2018. aasta märtsis sõlmitud koalitsioonilepingut milles üleslaadimisfiltrid on tunnistatud ebaproportsionaalseks ja sobimatuks abinõuks (read 2212-2214)
Triloog jääb toppama
11 liikmesriiki (Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Soome, Rootsi, Sloveenia, Poola, Horvaatia, Portugal ja Itaalia) hääletab eesistujariigi Rumeenia järjekordse kompromissversiooni vastu (peamiselt artikkel 13 tõttu). 21. jaanuariks planeeritud viimane triloogikoosolek jäetakse ära.
COE: peamised lobijad olid suur meedia ja meelelahutustööstus
Corporate Europe Observatory avaldab uuringu, mis näitab, et vaatamata direktiivi pooldajate jutule, nagu oleks põhivastasteks Ameerika Big Tech, eelkõige Google, lobisid Euroopa Komisjonis ja Parlamendis lingimaksu ja tsensuurimasinate poolt eelkõige suured meediakorporatsioonid ja autorite esindusühingud.
Triloogikõneluste algus
Algavad direktiivi läbirääkimised Euroopa Parlamendi esinduse, EL Nõukogu ja Komisjoni vahel.
Parlament kinnitab direktiiviversiooni
Europarlamendi plenaaristungil läheb õiguskomisjoni tekstiversioon häältega 438 poolt, 226 vastu, 39 erapooletut läbi ning triloog võib alata (protokoll, hääletus nr 18 lk 39).
Eesti saadikutest hääletavad Indrek Tarand, Ivari Padar ja Tunne Kelam direktiivi poolt, Yana Toom ja Igor Gräzin direktiivi vastu, Urmas Paet muudab oma algse vastuhääle pärast Andrus Ansipilt saadud telefonikõnet poolthääleks.
EP õiguskomisjonile ei anta mandaati triloogiks
Plenaarhääletusel Euroopa Parlamendis hääletatakse õiguskomisjoni tekstiversioon maha (278 mandaadi andmise poolt, 318 vastu, 31 erapooletud) ning avatakse uuesti muudatuste tegemiseks. Axel Voss süüdistab Google’it libauudiste levitamises.
Pimendamine: Euroopa vikipedistid protesteerivad
Algavad protestipimendused Euroopa Vikipeediates: 1–2 päeva jooksul on pimendatud itaalia-, hispaania-, portugali-, galeegi-, katalaani-, poola-, läti- ja eestikeelsed versioonid.
EP õiguskomisjon kinnitab direktiiviteksti
EP õiguskomisjon võtab vastu lõpliku tekstiversiooni, mis sisaldab nii lingimaksu kui üleslaadimisfiltreid. Julia Reda vaidlustab sellele tekstiversioonile mandaadi andmise üksnes komisjoni häältega ja nõuab plenaarhääletust.
David Kaye kritiseerib direktiivikava
ÜRO sõna- ja väljendusvabaduse eriraportöör David Kaye avaldab oma seisukoha direktiivikavandi suhtes ning leiab selle olevat vastuolus mitmete põhiõigustega.
Interneti pioneerid hoiatavad artikkel 13 eest
Interneti looja Tim Berners-Lee, Wikipedia asutaja Jimmy Wales, Internet Archive’i looja Brewster Kahle ning paljud infoteadlased kirjutavad avaliku kirja EP presidendile Antonio Tajanile milles nõuavad artikkel 13 väljajätmist direktiivist
Üle 100 eurosaadiku nõuab lingimaksu väljajätmist
Üle 100 europarlamendi saadiku läkitab raportöör Axel Vossile avaliku kirja, milles soovitavad artikkel 11 (lingimaks) sel kujul direktiivist välja jätta. Kirjal on ka Eesti ALDE saadikute Kaja Kallase, Urmas Paeti ja Yana Toomi allkirjad.
EL Nõukogu kinnitab oma direktiiviversiooni
Mitmed liikmesriigid EL Nõukogus on oma positsioone muutnud ning asunud lingimaksu toetama. Nõukogu lepib oma tekstiversioonis kokku, vastu hääletavad Saksamaa, Ungari, Belgia, Soome, Holland ja Sloveenia.
https://juliareda.eu/2018/05/censorship-machines-link-tax-finish-line/
Intellektuaalomandi uurijad kritiseerivad direktiivikavandi arengut
Euroopa juhtivate intellektuaalomandi uurimiskeskuste teadlased avaldavad ühiskirja Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule, milles kritiseerivad direktiivikavandi arengut ja ütlevad, et sel kujul ei hakka direktiiv üldsuse huve teenima.
Axel Voss laiendab lingimaksu mõjuala
Axel Voss esitab oma versiooni lingimaksu kohta, laiendades oluliselt selle mõjuala Komisjoni versiooniga võrreldes. Vossi versioonis oleks lingimaks võõrandamatu õigus, mis tähendab, et väljaanded oleksid kohustatud platvormidelt seda nõudma (nagu CanonAEDE Hispaanias). Edasistest tekstiversioonidest visatakse see välja, aga lingimaks ise jääb puutumata.
Axel Voss alustab artikkel 13 läbisurumist
Raportöör Axel Voss esitab oma esimese “kompromissi” artikkel 13 kohta, mis tugevdab üleslaadimisfiltrite nõuet. Järgnevate kuude jooksul toob Voss lauale tervelt 8 sarnase sisuga uusversiooni.
EL Nõukogus algab lingimaksu läbisurumine
Bulgaaria eesistumisel heidetakse kõrvale eelduspõhimõte seoses artikliga 11 ning asutakse EL Nõukogus läbi suruma lingimaksu. Esialgu on blokeeriv vähemus olemas.
https://juliareda.eu/2018/01/copyright-bulgarian-presidency/
EP digiagenda töörühm alustab kampaaniat tsensuurimasinate vastu
Digital Agenda Intergroup (parteideülene Euroopa Parlamendi saadikute ühendus) alustab kampaaniat tsensuurimasinate peatamiseks.
Euroopa Komisjoni järjekordne peidetud uuring
Julia Reda järjekordne teabenõue toob ilmsiks, et Euroopa Komisjon on kalevi alla pannud omaenda uurimiskeskuse uuringu, mis jõudis tulemusele, et lingimaks on äriliselt mõttetu.
Õiguskomisjon esitleb Axel Springeri advokaati “sõltumatu eksperdina”
Parlamendi õiguskomisjon korraldab lingimaksu teemal avaliku kuulamise ning kutsub “sõltumatu eksperdina” kohale Thomas Höppneri, Saksa meediagigandi Axel Springeri advokaadi.
https://juliareda.eu/2017/12/extra-news-copyright-confusion/
LIBE komisjon ei toeta artikkel 13
Viimase EP komisjonina enne õiguskomisjoni esitab oma raporti direktiiviettepaneku kohta LIBE ehk kodanikuvabaduste komisjon. Raporti autor Michał Boni (EPP) lükkab üleslaadimisfiltrid ja artikkel 13 tagasi.
Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania pooldavad karmimat filtreerimist
Statewatch lekitab Prantsusmaa, Portugali ja Hispaania plaani teha üleslaadimisfiltreid sisaldav ettepanek EL Nõukogu läbirääkimiste käigus veel karmimaks.
EP õiguskomisjoni tellitud uuring ütleb, et lingimaks ei tööta
Europarlamendi õiguskomisjoni tellitud uuring leiab, et täiendav autoriõigus ajakirjandusväljaannetele on kontraproduktiivne ja soovitab selle asemele eelduspõhimõtte rakendamist.
Reda avalikustab Euroopa Komisjoni mahasalatud uuringu
Julia Reda teabenõue toob ilmsiks, et Euroopa Komisjon on avalikkuse eest varjanud uuringut (vt mai 2015), mille tulemused ei näidanud erilist vajadust artikkel 13 järele.
https://juliareda.eu/2017/09/secret-copyright-infringement-study/
Eesti ignoreerib põhiõiguste riivet
Statewatch lekitab dokumendi, millest ilmneb, et Eesti on eesistujana ignoreerinud 6 liikmesriigi valitsuste muret, et üleslaadimisfiltrid lähevad vastuollu EL seadustega, sh põhiõiguste hartaga.
Eesti esitab üleslaadimisfiltreid toetavad ettepanekud
Läbirääkimised EL Nõukogus jätkuvad. Eesti kui eesistujariik avaldab üleslaadimisfiltreid toetavad ettepanekud. Ajakirjandusväljaannetele täiendava autoriõiguse suhtes pakutakse välja kaks võimalikku varianti, üks neist lingimaks ja teine Comodini Cachia pakutud eelduspõhimõte, mis võimaldaks väljaannetel oma õigusi kohtutes paremini kaitsta.
Voss asub lingimaksu promoma
Esimesel õiguskomisjoni arutelul Axel Vossi juhtimisel astub Voss välja lingimaksu kaitseks ning eemaldub Comodini Cachia seatud positsioonist ka üleslaadimisfiltrite kasuks vaatamata kinnitustele, et komisjon jätkab tööd Comodini Cachia raportile toetudes.
ITRE ja CULT esitavad oma raportid direktiivi kohta
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetika ning kultuurikomisjon avaldavad oma arvamused autoriõiguse reformikava kohta, põhijoontes Komisjoni kava toetades (ITRE arvamus, CULT’i arvamus).
EPP muudab kurssi
Euroopa Rahvapartei esitab oma uue positsiooni autoriõiguse küsimuses. See toetab lingimaksu ja artikkel 13 põhiideed, mis teeb platvormid vastutavaks kasutajate rikkumiste eest, kuid see ei peaks viima totaalse jälgimiskohustuseni.
Ansip reklaamib parlamendis Audible Magicut
Andrus Ansip esineb parlamendi õiguskomisjonis ja reklaamib südamlikult Audible Magicut.
Axel Voss saab autoriõiguse raportööriks
EPP parlamendigrupp teatab, et Comodini Cachia raportööriameti võtab üle Axel Voss.
Therese Comodini lahkub Europarlamendis
Therese Comodini Cachia, õiguskomisjoni raportöör lahkub Euroopa Parlamendist, et võtta vastu parlamendisaadiku koht Maltal.
IMCO astub masintsensuuri vastu
Siseturu ja tarbijakaitse komisjon raportöör Catherine Stihleri juhtimisel esitab oma arvamuse, milles lükatakse tagasi üleslaadimisfiltrid ning laiendatakse võrguplatvormide kohustust hankida kaitstud teoste litsentsid. Katsed parandada lingimaksuettepanekut päädivad patiseisuga.
Idufirmad protestivad reformi vastu
Idufirmad võtavad parlamendi ärakuulamisel sõna Euroopa Liidu autoriõiguse reformi vastu: https://juliareda.eu/2017/04/copyright-reform-kills-eu-startups/
JURI esialgne raport püüab direktiivikava parandada
Euroopa Parlamendi digitaalse ühisturu autoriõiguse direktiivi raporti mustand lekitatakse poliitikaväljaande Politico Europe kaudu. EPP liikme ja raportööri Therese Comodini Cachia koostatud tekstis soovitatakse lingimaks asendada väiksema ulatusega eelduspõhimõttega, mis tugevdaks kirjastajate võimalusi kohtutes, jättes seejuures kehtestamata uue eksklusiivõiguse kirjastajatele. Mustandis püütakse samuti artiklit 13 viia kooskõlla Euroopa õigusega, eemaldades kohustuse üleslaadimisi filtreerida.
Greens/EFA uuring näitab, et masintsensuur rikub põhiõigusi
Roheliste/Vabaliidu tellitud uuring näitab, et üleslaadimisfiltrite ettepanek rikub kodanike põhiõigusi: https://juliareda.eu/2017/03/study-article13-upload-surveillance/
Intellektuaalomandi uurimiskeskused kritiseerivad autoriõiguse reformikava
Euroopa juhtivad autoriõiguse uurimiskeskused teevad avalikus kirjas maha EL autoriõiguse uuendamise plaanid.
European Copyright Society kritiseerib reformiplaane
Euroopa Autoriõiguse Ühing (European Copyright Society) avaldab oma negatiivse hinnangu Euroopa Liidu autoriõiguse reformiplaanide kohta.
Digiagenda töörühm algatab kampaania linkimisõiguse kaitseks
Digiagenda töörühm alustab liikmesriikide ja parlamendigruppide ülest kampaaniat #SaveTheLink: https://juliareda.eu/2017/01/save-the-link-2017/
Briti intellektuaalomanditeadlased kritiseerivad direktiivi mustandit
Ühendkuningriigi 37 intellektuaalomandi valdkonna professorit ja juhtivat teadlast kritiseerivad autoriõiguse direktiivi mustandit.
Eesti valitsuse seisukoht autoriõiguse reformi suhtes
Eesti valitsus annab oma seisukoha autoriõiguse reformi suhtes (mis jääb viimaseks avalikuks dokumendiks sel teemal). Seisukoht on üldiselt pooldav, välja arvatud lingimaksu ja üleslaadimisfiltrite suhtes, neil teemadel väljendatakse kahtlusi.
Euroopa Komisjoni ettepanek autoriõiguse reformiks
Euroopa Komisjon esitleb pärast korduvaid edasilükkamisi lõpuks autoriõiguse direktiivi mustandit. Samal päeval teatab komisjoni president Juncker oma iga-aastases kõnes “olukorrast liidus” (State of Union speech), et kirjastajad peavad saama tasu “sõltumata sellest, kas [nende pakutav sisu] on avaldatud koopiamasina abil või veebis hüperlingitud”.
Direktiivikavand lekitatakse IPKati blogis
Järjekordne leke oodatavast autoriõiguse direktiivist avaldatakse IPKati intellektuaalomandi blogis.
Statewatch lekitab direktiiviettepaneku mustandi
Oodatava autoriõiguse direktiivi järjekordne leke Statewatchi portaalis paljastab, et komisjon on eiramas enda läbiviidud konsultatsiooni tulemusi sellega, et kavatseb teha ettepaneku lingimaksu kehtestamiseks ja ülelaadimisfiltrite sisseviimiseks, kuid ei suuda võtta ette samme panoraamivabaduse tagamiseks üle Euroopa Liidu.
10000 allkirja lingimaksu vastu
OpenMedia annab parlamendi digiagenda töörühmale üle petitsiooni, milles rohkem kui 10 000 inimest nõuavad linkimisõiguse säilitamist.
Digiagenda töörühm lingimaksu vastu
Parlamendigruppide ülene digiagenda töörühm saadab 83 europarlamendi liikme allkirjaga avaliku kirja Euroopa Komisjonile, milles rõhutab vajadust loobuda autoriõiguse täiendamisest külgnevate õigustega, s.t lingimaksuga.
https://juliareda.eu/2015/12/ancillary-copyright-open-letter/
Euroopa Komisjon avaldab autoriõiguse reformiplaani
Komisjoni seisukohad autoriõiguse reformi teemal avaldatakse ametlikult.
Välja lekib Euroopa Komisjoni kava lingimaks kehtestada
Euroopa Komisjoni sisesuhtluseks mõeldud materjal autoriõiguse reformi teemal lekib ja avaldatakse intellektuaalomandile keskenduvas erialablogis IPKat. Lekkinud dokumentides on plaanid lingimaksu kehtestamiseks, kuigi parlament on selle korduvalt tagasi lükanud. Julia Reda ülevaade komisjoni plaanide vastuolulisust lööb laineid rahvusvahelises pressis.
Europarlament võtab Reda raporti vastu
Julia Reda raportit tunnustab valdav enamus Euroopa Parlamendist, sh suurimad parlamendigrupid ning see võetakse vastu häältega 445 poolt, 65 vastu, 32 erapooletut. Lingimaksu toetav täiendus raportisse hääletatakse veelkord maha. Ettepanek panoraamivabaduse täiendavaks piiramiseks eemaldatakse samuti.
https://juliareda.eu/2015/07/eu-parliament-defends-freedom-of-panorama-calls-for-copyright-reform/
Reda raport kinnitatakse parlamendi õiguskomisjonis
Parlamendi õiguskomisjon kinnitab “Reda raporti” oluliste omapoolsete täiendustega. Ulatuslikku autoriõiguse reformi ette nägeva raporti põhisõnum jääb samaks, selle lükatakse tagasi ka lingimaks. Panoraamivabaduse ühtlustamise väljavõtmine raportist põhjustab etteheiteid ning kampaania selle raportisse sisse jätmiseks.
https://juliareda.eu/2015/06/reda-report-adopted-a-turning-point-in-the-copyright-debate/
Avaldatakse Euroopa Komisjoni strateegiadokument
Euroopa Komisjoni strateegiadokument avaldatakse ametlikult.
Euroopa Komisjon kavandab internetiplatvormide vastutama panemist
Euroopa Komisjonist välja lekkinud strateegiadokument toob avalikkuse ette plaani panna netiteenuste vahendajatele täiendavaid kohustusi kasutajate üleslaadimiste jälgimiseks autoriõiguse rikkumiste tuvastamise eesmärgil.
https://juliareda.eu/2015/04/digital-single-market-patchy-and-timid/
Reda raporti algversioon
Julia Reda avaldab autoriõiguse raporti mustandi, milles tuvastatakse Euroopa Liidu autoriõiguse regulatsiooni sobimatus liikmesriikide piiride ülese kultuurilise kommunikatsiooni võimaldamiseks Internetis ning mis kutsub üles autoriõiguse reeglite lihtsustamisele, netikasutajate ja autorite õiguste tugevdamisele kirjastajate ja teiste vahendajate suhtes. See lükkab ühemõtteliselt tagasi ka lingimaksu võimaluse. Raport avatakse avalikule kommentaaridele ning seda esitletakse õiguskomisjoni ees 20. jaanuaril.
https://juliareda.eu/2015/01/report-eu-copyright-rules-maladapted-to-the-web/
Luuakse digiagenda töörühm europarlamendis
Europarlamendi saadikud loovad Julia Reda (Rohelised/Vabaliit), Marietje Schaake (ALDE), Michał Boni (EPP) ja Joe Weidenholzeri (S&D) eestvedamisel parlamendigruppide vahelise digiagenda töörühma, mille eesmärk on saavutada parlamendigruppide ülene konsensus automaatsete üleslaadimisfiltrite ja lingimaksu tagasilükkamiseks. https://juliareda.eu/2014/12/meps-establish-intergroup-on-the-digital-agenda/
Google Newsi sulgemine Hispaanias
Google annab teada Google Newsi tegevuse lõpetamisest Hispaanias seal kehtestatud “lingimaksu” (CanonAEDE) tõttu: https://europe.googleblog.com/2014/12/an-update-on-google-news-in-spain.html?m=1
Prantslased kardavad ambitsioonikat reformi
Prantsusmaa kultuuriminister Fleur Pellerin kritiseerib tugevalt Julia Reda määramist autoriõiguse raportööriks ning hoiatab liiga ambitsioonika autoriõiguse reformi eest.
https://www.contexte.com/article/propriete-intellectuelle-2/droit-dauteur_27208.html
Julia Reda autoriõiguse raportööriks
Euroopa Parlament määrab Julia Reda parlamendipoolse ennetava autoriõiguse raporti vastutavaks koostajaks. Saksamaa Piraadipartei alt europarlamenti kandideerinud ja Roheliste/Vabaliidu parlamendigrupiga (Greens/EFA) liitunud Julia Reda ülesandeks saab koostada parlamendipoolne ettepanek autoriõiguse reformiks: https://juliareda.eu/2014/12/eu-copyright-evaluation/
Oettinger hakkab lingimaksu tegema
Oettinger annab saksa ajalehes Handelsblatt teada oma plaanist kehtestada kogu Euroopa Liitu hõlmav nn “lingimaks”.
https://juliareda.eu/2014/10/an-eu-wide-google-tax-in-the-making/
Parlament kinnitab Oettingeri digivalla asepresidendiks
Hoolimata tõsistest kahtlustest Oettingeri sobivusest digivaldkonna asepresidendiks hääletab europarlament komisjoni koosseisu kinnitamise poolt, kuhu kuulub ka Oettinger.
Oettinger pilkab häkkerite ohvreid
Digivaldkonna asepresidendi kandidaat Oettinger mõnitab Euroopa Parlamendi ees aru andes avalikult neid, kelle iCloudi kontod ära häkiti. https://juliareda.eu/2014/09/oettinger-to-celebrity-hacking-victims-youre-dumb/
Oettinger ja Ansip digivaldkonda juhtima
Komisjoni president Juncker teeb ettepaneku määrata digivaldkonna eest vastutavaks asepresidendiks Günther Oettingeri ja ühtse digituru eest vastutavaks asepresidendiks Andrus Ansipi. Kui Oettingeri iseloomustas kogemuse puudumine digivaldkonnaga ning tugevad sidemed ettevõtjatega, sh kirjastajatega, siis Ansip oli veel paar aastat tagasi kirjeldanud parlamendi poolt tagasilükatud ACTA-lepet kui “ülimalt õiget asja”.
Julia Reda hinnang komisjoni koosseisule: https://juliareda.eu/2014/09/eu-commission-net-politics-appointments-misguided/
Euroopa Komisjoni raport konsultatsioonitulemuste kohta
Euroopa Komisjon avaldab oma raporti autoriõiguse konsultatsioonist, mis näitab avalikkuse laia toetust autoriõiguse sisulisele reformimisele ja keeruliste liikmesriigipõhiste reeglite asendamisele ühtse Euroopa autoriõiguse süsteemiga.
Julia Reda analüüs: https://juliareda.eu/2014/08/the-european-copyright-divide/
Juncker Euroopa Komisjoni presidendiks
Jean-Claude Juncker valitakse Euroopa Komisjoni presidendiks.
Neelie Kroes toetab autoriõigus reformi
Lahkuv digivolinik Neelie Kroes esineb tugeva toetusega autoriõiguse reformile: “Tänapäeva maailm on täiesti erinev sellest, mis oli 2001. aasta EL autoriõiguse direktiivi ajal. Tarbijatel on uued ootused, loovisikutel on uued võimalused, on uued tööriistad alates sotsiaalmeediast kuni suurandmeteni.
Kodanikud siin Hollandis ja üle kogu Euroopa Liidu rikuvad igapäevaselt seadust oma täiesti tavapäraste tegevuste käigus. Ja kes võikski neid süüdistada, kui need seadused on niivõrd ebakohased? Iga päev loobuvad iduettevõtjad, väikeettevõtjad ja teadlased innovatiivsetest ideedest, sest õiguslikud kulud oleks liiga suured. Iga päev manööverdavad inimesed mööda autoriõiguse süsteemist, et kasutada alternatiive nagu avatud lähtekood: midagi, mis võiks tuua kaasa suure loovuse, innovatsiooni ja rikalikkuse. Sellega kõrvaldatakse autoriõigusega kaasnevad riskid.”
Europarlament lükkab ACTA tagasi
Euroopa Parlament keeldub ratifitseerimast ACTA-t, mille Euroopa Komisjon ja EL Nõukogu on juba allkirjastanud. ACTA lükati tagasi suure häälteenamusega, 478 vastu, 39 poolt, 165 saadikut (EPP ja ECR) erapooletud. Leppe tagasilükkamisele eelnesid suured meeleavaldused kogu Euroopas.
Interneti massiline pimendamine protestiks SOPA ja PIPA vastu
Interneti massiline pimendamine protestiks SOPA ja PIPA vastu – tuhanded veebilehed on protesti märgiks suletud.