Päästame Interneti — veel üks kord!

Euroopa Parlament kiitis 26. märtsil heaks autoriõiguse direktiivi, mis paneb veebiplatvormid vastutama kasutajate üleslaaditud sisu eest ning teeb sellega platvormidele vältimatuks üleslaadimiste filtrite ehk nn tsensuurimasinate kasutamise. See on põhimõtteline muudatus seadustikus, mis ähvardab muuta kõigile avatud ja vaba Interneti kontrollitud kanalitega kommertsvõrgustikuks.

Kohustus kasutajate loodud sisu tsenseerida delegeeritakse direktiivi artikliga 17 (varem 13) veebiplatvormidele. Internetis tegutsevad platvormid peavad direktiivi nõuete täitmiseks sisse seadma automaatse sisutuvastuse süsteemi, selle rentima mõnelt tsensuuriteenuse pakkujalt või tegutsema tihedas koostöös tsensoriga. See tähendab, et edaspidi toimub Internetis kõik masintsensuuri õhkkonnas ning see on pöördumatute tagajärgedega nii ettevõtlusvabaduse kui kodanikuõiguste jaoks.

Korraldasime probleemile tähelepanu juhtimiseks koos Wikimedia Eestiga meeleavalduse Interneti päästmiseks masintsensuuri käest ja jätkame vaba Interneti ning netikasutajate õiguste taganõudmist.

Oleme veendunud, et riik ei tohi delegeerida ettevõtetele üldist tsensuurikohustust, sest see on vastuolus demokraatlike õiguspõhimõtetega.

Mis on pahasti üleslaadimisfiltritega — puust ja punaseks selgitus sulaselges emakeeeles!

Kutsume üles jõudusid ühendama kõiki neid, keda see seadusemuudatus puudutab ning kes on varem autoriõiguse täienduste paketiga seoses Eestis avalikult sõna võtnud:

Internet Society Estonia on valmis võtma enda peale autoriõiguse direktiivi infosaidi haldamise ning koordineerima järjekordse Internetti ohustava seadusloome peatamise kampaaniat Eestis. Kuna direktiivi vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ei õnnestunud ära hoida, siis võiks kõik kirjutada alla petitsioonile vaba Interneti ja digiõiguste kaitseks Eesti Vabariigis:

Kuigi Eesti ühiskond ja majandus plaanitavast direktiivist kindlasti kaotaks, pole see kaugeltki mitte kohalik küsimus. Vastuseis direktiivile algas digiõiguste aktivistide ja tehniliste ekspertide ringkondest, seejärel protesteeris teadmistepanga sulgemisega päevaks Vikipeedia ning viimastel nädalatel ühines vastuseisuga avalikult ka Google, kes ähvardas jätta direktiivi vastuvõtmise korral Euroopa ilma Youtube’ita.

Et anda ettekujutust vastuseisu ulatusest, toome siin ära valiku viiteid teavitussaitidele ja kampaaniatele:

Milliseid internetifirmasid eelnõu mõjutab?

Eelnõu puudutab kõiki internetifirmasid – peale nende, mis on väikesed ja vähem kui kolm aastat vanad –, mis majutavad, reklaamivad ja “korrastavad” kasutajate jaoks kasumiteenimise eesmärgil “suures koguses teoseid või muid materjale”. Kahjuks ei tea keegi, mida see jutt tegelikult tähendab. Viide “korrastamisele” meenutab Euroopa Kohtu kohtuasja veebisaidi The Pirate Bay asjus, nii et ELi 27 liikmesriigi kohtud saavad igaüks oma tarkuse järgi määrata, mida see traditsioonilisemate teenuste jaoks tähendab. Samuti ei tea keegi, mida tähendab “suur kogus”. Üks asi on igatahes selge: vaatamata kogu poliitilisele hämale, mis väidab vastupidist, ei ole jutt sugugi ainult muusikast ja videotest ega ainult Google’ist ja Facebookist.

Kes on tsensuurimasinate taga?

Euroopa Komisjoni poolt seisab tsensuurimasinate eest Andrus Ansip, kes on digitaalse ühisturu asepresidendina otseselt autoriõiguse uuendustepaketi eest vastutav. Andrus Ansip on isiklikult seisnud selle eest, et algatada masintsensuuri juurutamine Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu Nõukogus on alalise esindaja kaudu esindatud meie valitsus, mille peaminister on Jüri Ratas ning kelle vastutusel toimetab tsensuuri küsimustega Urmas Reinsalu. Masintsensuuri eest on vastutav kogu valitsus, kes juba Euroopa Liidu eesistumise ajal võttis selge suuna Interneti tsenseerimisele.

Euroopa Parlamenti esindavad selle liikmed, kellest on hääletustel tsensuuri sisaldava direktiivikavandi pooldajad olnud Tunne Kelam, Indrek Tarand, Urmas Paet ja Ivari Padar. Tsensuuri vastu on olnud Yana Toom, Kaja Kallas ja Igor Gräzin.

Kuidas reform kulges — ajajoon?

▲

2019
Euroopa Parlament võttis direktiivi vastu

Euroopa Parlament häältega 348:274 direktiivi autoriõigusest digitaalsel ühtsel turul. Direktiiviteksti parandusi ei tehtud. “Internetivabadusele hävitav direktiiv suruti läbi ulatusliku valeinfokampaania abil, eirates nii komisjoni enda kui sõltumatute uuringute tulemusi ning eri institutsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide hoiatusi,” tõdes MTÜ Wikimedia Eesti esimees Eva Lepik.

Tallinn ühineb üleeuroopalise protestiga

Sarnaselt teistele Euroopa linnadele tulid inimesed ka Tallinnas laupäeval tänavale, et protestida järgmisel nädalal Euroopa Parlamendis hääletusele tuleva autoriõiguste direktiivi vastu. Netiaktivistide hinnangul piirab direktiiv arvamusvabadust ja loob tsensuuri.

Euroopas algavad pimendamisaktsioonid

Pimendamisaktsioonid Euroopas. Suletakse saksa-, tšehhi ja taanikeelsed Vikipeediad ja hulk muid veebisaite, Eestis nt Hinnavaatluse foorum.

Voss: Youtube, ei peaks üldse eksisteerima

Raportöör Axel Voss ütleb intervjuus Deutsche Wellele, et platvormid, mille ärimudeliks on elatumine teiste loojate tööst nagu Youtube, ei peaks üldse eksisteerima.  

Kaye: reform vastavusse inimõigustega

ÜRO sõna- ja väljendusvabaduse eriraportöör David Kaye kutsub Euroopa Liitu üles viima oma autoriõiguse reform vastavusse rahvusvaheliste inimõiguse standarditega

Euroopa Parlamendi propagandavideo

Euroopa Parlament avaldab uut autoriõiguse direktiivi propageeriva video. Lähemal uurimisel selgub, et see on tellitud AFP-lt (Agence France-Presse), kes oli juba direktiivi menetlemise varasemates faasides agressiivset lobitööd teinud, seega on tegu raske huvide konfliktiga.

Ulrich Kelber tõstatab andmekaitse küsimuse

Saksa andmekaitsevolinik Ulrich Kelber avaldab seisukoha, et artikkel 13 toob kaasa tõsise andmeturberiski filtritootjate kätte kogunevate isiku- ja metaandmete tõttu. Europarlamendi õiguskomisjon kiidab direktiiviteksti heaks ning suunab selle lõpphääletusele.

EL Nõukogu kinnitab direktiiviteksti

Direktiiviteksti lõppversioon kinnitatakse liikmesriikide valitsuste tasemel. Vastu hääletavad Itaalia, Poola, Holland, Luksemburg ja Soome. Nende ühisavaldus: https://www.permanentrepresentations.nl/permanent-representations/pr-eu-brussels/documents/policy-notes/2019/02/20/joint-statement-regarding-the-copyright-directive

Euroopa Komisjoni õel allegooria

Euroopa Komisjon avaldab oma Mediumi platvormil asuvas blogis artikli, milles direktiivi vastaseid kirjeldatakse tölplaste jõuguna, kes aitab draakonit, mitte säravas turvises rüütlit. Järgnenud tormilise reaktsiooni tõttu võetakse tekst maha ja asendatakse esialgu väitega, et artikkel eemaldati, kuna seda “ei mõistetud õigesti” (originaal on loetav Internet Archive’is) Kirjatöö põhjustab palju pahameelt,…Read More

Triloogi lõpp

Europarlamendi ja EL Nõukogu esindajad kinnitavad direktiiviteksti.

COREPER kiidab direktiivi heaks, IFJ protesteerib

Liikmesriikide alaliste esindajate komitee ehk Coreperi koosolek hääletab direktiiviversiooniga jätkamise poolt. Rahvusvaheline Ajakirjanike Liit (International Federation of Journalists) protesteerib ajakirjanike diskrimineerimise üle direktiivi artiklis 11.

Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad kokkuleppele

Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad Emanuel Macroni ja Angela Merkeli telefonikõne tulemusel omavahel kokkuleppele hustuse ulatuse olulise laienemise asjus, Angela Merkel rikub seejuures Saksa föderaalvalitsuse (CDU ja SPD) 2018. aasta märtsis sõlmitud koalitsioonilepingut milles üleslaadimisfiltrid on tunnistatud ebaproportsionaalseks ja sobimatuks abinõuks (read  2212-2214)

Triloog jääb toppama

11 liikmesriiki (Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Soome, Rootsi, Sloveenia, Poola, Horvaatia, Portugal ja Itaalia) hääletab eesistujariigi Rumeenia järjekordse kompromissversiooni vastu (peamiselt artikkel 13 tõttu). 21. jaanuariks planeeritud viimane triloogikoosolek jäetakse ära. https://juliareda.eu/2019/01/copyright-hits_wall/

2018
COE: peamised lobijad olid suur meedia ja meelelahutustööstus

Corporate Europe Observatory avaldab uuringu, mis näitab, et vaatamata direktiivi pooldajate jutule, nagu oleks põhivastasteks Ameerika Big Tech, eelkõige Google, lobisid Euroopa Komisjonis ja Parlamendis lingimaksu ja tsensuurimasinate poolt eelkõige suured meediakorporatsioonid ja autorite esindusühingud.

Triloogikõneluste algus

Algavad direktiivi läbirääkimised Euroopa Parlamendi esinduse, EL Nõukogu ja Komisjoni vahel. https://juliareda.eu/2018/10/copyright-trilogue-positions/

Parlament kinnitab direktiiviversiooni

Europarlamendi plenaaristungil läheb õiguskomisjoni tekstiversioon häältega  438 poolt, 226 vastu, 39 erapooletut läbi ning triloog võib alata (protokoll, hääletus nr 18 lk 39).  Eesti saadikutest hääletavad  Indrek Tarand, Ivari Padar ja Tunne Kelam direktiivi poolt, Yana Toom ja Igor Gräzin direktiivi vastu, Urmas Paet muudab oma algse vastuhääle pärast Andrus Ansipilt…Read More

EP õiguskomisjonile ei anta mandaati triloogiks

Plenaarhääletusel Euroopa Parlamendis hääletatakse õiguskomisjoni tekstiversioon maha (278 mandaadi andmise poolt, 318 vastu, 31 erapooletud) ning avatakse uuesti muudatuste tegemiseks. Axel Voss süüdistab Google’it libauudiste levitamises.

Pimendamine: Euroopa vikipedistid protesteerivad

Algavad protestipimendused Euroopa Vikipeediates: 1–2 päeva jooksul on pimendatud itaalia-, hispaania-, portugali-, galeegi-, katalaani-, poola-, läti- ja eestikeelsed versioonid.

EP õiguskomisjon kinnitab direktiiviteksti

EP õiguskomisjon võtab vastu lõpliku tekstiversiooni, mis sisaldab nii lingimaksu kui üleslaadimisfiltreid. Julia Reda vaidlustab sellele tekstiversioonile mandaadi andmise üksnes komisjoni häältega ja nõuab plenaarhääletust. https://juliareda.eu/2018/06/not-giving-up/

David Kaye kritiseerib direktiivikava

ÜRO sõna- ja väljendusvabaduse eriraportöör David Kaye avaldab oma seisukoha direktiivikavandi suhtes ning leiab selle olevat vastuolus mitmete põhiõigustega.

Interneti pioneerid hoiatavad artikkel 13 eest

Interneti looja Tim Berners-Lee, Wikipedia asutaja Jimmy Wales, Internet Archive’i looja Brewster Kahle ning paljud infoteadlased kirjutavad avaliku kirja EP presidendile Antonio Tajanile milles nõuavad artikkel 13 väljajätmist direktiivist

Üle 100 eurosaadiku nõuab lingimaksu väljajätmist

Üle 100 europarlamendi saadiku läkitab raportöör Axel Vossile avaliku kirja, milles soovitavad artikkel 11 (lingimaks) sel kujul direktiivist välja jätta. Kirjal on ka Eesti ALDE saadikute Kaja Kallase, Urmas Paeti ja Yana Toomi allkirjad.

EL Nõukogu kinnitab oma direktiiviversiooni

Mitmed liikmesriigid EL Nõukogus on oma positsioone muutnud ning asunud lingimaksu toetama. Nõukogu lepib oma tekstiversioonis kokku, vastu hääletavad Saksamaa, Ungari, Belgia, Soome, Holland ja Sloveenia. http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2018/05/25/copyright-rules-for-the-digital-environment-council-agrees-its-position/ https://juliareda.eu/2018/05/censorship-machines-link-tax-finish-line/

Intellektuaalomandi uurijad kritiseerivad direktiivikavandi arengut

Euroopa juhtivate intellektuaalomandi uurimiskeskuste teadlased avaldavad ühiskirja Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule, milles kritiseerivad direktiivikavandi arengut ja ütlevad, et sel kujul ei hakka direktiiv üldsuse huve teenima.

Axel Voss laiendab lingimaksu mõjuala

Axel Voss esitab oma versiooni lingimaksu kohta, laiendades oluliselt selle mõjuala Komisjoni versiooniga võrreldes. Vossi versioonis oleks lingimaks võõrandamatu õigus, mis tähendab, et väljaanded oleksid kohustatud platvormidelt seda nõudma (nagu CanonAEDE Hispaanias). Edasistest tekstiversioonidest visatakse see välja, aga lingimaks ise jääb puutumata.

Axel Voss alustab artikkel 13 läbisurumist

Raportöör Axel Voss esitab oma esimese “kompromissi” artikkel 13 kohta, mis tugevdab üleslaadimisfiltrite nõuet. Järgnevate kuude jooksul toob Voss lauale tervelt 8 sarnase sisuga uusversiooni.

EL Nõukogus algab lingimaksu läbisurumine

Bulgaaria eesistumisel heidetakse kõrvale eelduspõhimõte seoses artikliga 11 ning asutakse EL Nõukogus läbi suruma lingimaksu. Esialgu on blokeeriv vähemus olemas. https://juliareda.eu/2018/01/copyright-bulgarian-presidency/

EP digiagenda töörühm alustab kampaaniat tsensuurimasinate vastu

Digital Agenda Intergroup (parteideülene Euroopa Parlamendi saadikute ühendus) alustab kampaaniat tsensuurimasinate peatamiseks. https://juliareda.eu/2018/01/censorship-machines/

2017
Euroopa Komisjoni järjekordne peidetud uuring

Julia Reda järjekordne teabenõue toob ilmsiks, et Euroopa Komisjon on kalevi alla pannud omaenda uurimiskeskuse uuringu, mis jõudis tulemusele, et lingimaks on äriliselt mõttetu.  https://juliareda.eu/2017/12/jrc-paper-copyright/

Õiguskomisjon esitleb Axel Springeri advokaati “sõltumatu eksperdina”

Parlamendi õiguskomisjon korraldab lingimaksu teemal avaliku kuulamise ning kutsub “sõltumatu eksperdina” kohale Thomas Höppneri, Saksa meediagigandi Axel Springeri advokaadi. https://juliareda.eu/2017/12/extra-news-copyright-confusion/

LIBE komisjon ei toeta artikkel 13

Viimase EP komisjonina enne õiguskomisjoni esitab oma raporti direktiiviettepaneku kohta LIBE ehk kodanikuvabaduste komisjon. Raporti autor Michał Boni (EPP) lükkab üleslaadimisfiltrid ja artikkel 13 tagasi.

Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania pooldavad karmimat filtreerimist

Statewatch lekitab Prantsusmaa, Portugali ja Hispaania plaani teha üleslaadimisfiltreid sisaldav ettepanek EL Nõukogu läbirääkimiste käigus veel karmimaks.

EP õiguskomisjoni tellitud uuring ütleb, et lingimaks ei tööta

Europarlamendi õiguskomisjoni tellitud uuring leiab, et täiendav autoriõigus ajakirjandusväljaannetele on kontraproduktiivne ja soovitab selle asemele eelduspõhimõtte rakendamist.

Reda avalikustab Euroopa Komisjoni mahasalatud uuringu

Julia Reda teabenõue toob ilmsiks, et Euroopa Komisjon on avalikkuse eest varjanud uuringut (vt mai 2015), mille tulemused ei näidanud erilist vajadust artikkel 13 järele. https://juliareda.eu/2017/09/secret-copyright-infringement-study/

Eesti ignoreerib põhiõiguste riivet

Statewatch lekitab dokumendi, millest ilmneb, et Eesti on eesistujana ignoreerinud 6 liikmesriigi valitsuste muret, et üleslaadimisfiltrid lähevad vastuollu EL seadustega, sh põhiõiguste hartaga.

Eesti esitab üleslaadimisfiltreid toetavad ettepanekud

Läbirääkimised EL Nõukogus jätkuvad. Eesti kui eesistujariik avaldab üleslaadimisfiltreid toetavad ettepanekud. Ajakirjandusväljaannetele täiendava autoriõiguse suhtes pakutakse välja kaks võimalikku varianti, üks neist lingimaks ja teine Comodini Cachia pakutud eelduspõhimõte, mis võimaldaks väljaannetel oma õigusi kohtutes paremini kaitsta. http://www.statewatch.org/news/2017/aug/eu-council-copyright-directive-estonian-compromises-11783-17.pdf

Voss asub lingimaksu promoma

Esimesel õiguskomisjoni arutelul Axel Vossi juhtimisel astub Voss välja lingimaksu kaitseks ning eemaldub Comodini Cachia seatud positsioonist ka üleslaadimisfiltrite kasuks vaatamata kinnitustele, et komisjon jätkab tööd Comodini Cachia raportile toetudes. https://www.euractiv.com/section/digital/news/new-lead-mep-could-shift-talks-on-contentious-copyright-bill/

ITRE ja CULT esitavad oma raportid direktiivi kohta

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetika ning kultuurikomisjon avaldavad oma arvamused autoriõiguse reformikava kohta, põhijoontes Komisjoni kava toetades (ITRE arvamus, CULT’i arvamus).

EPP muudab kurssi

Euroopa Rahvapartei esitab oma uue positsiooni autoriõiguse küsimuses. See toetab lingimaksu ja artikkel 13 põhiideed, mis teeb platvormid vastutavaks kasutajate rikkumiste eest, kuid see ei peaks viima totaalse jälgimiskohustuseni.

Ansip reklaamib parlamendis Audible Magicut

Andrus Ansip esineb parlamendi õiguskomisjonis ja reklaamib südamlikult Audible Magicut.

Axel Voss saab autoriõiguse raportööriks

EPP parlamendigrupp teatab, et Comodini Cachia raportööriameti võtab üle Axel Voss.

Therese Comodini lahkub Europarlamendis

Therese Comodini Cachia, õiguskomisjoni raportöör lahkub Euroopa Parlamendist, et võtta vastu parlamendisaadiku koht Maltal.

IMCO astub masintsensuuri vastu

Siseturu ja tarbijakaitse komisjon raportöör Catherine Stihleri juhtimisel esitab oma arvamuse, milles lükatakse tagasi üleslaadimisfiltrid ning laiendatakse võrguplatvormide kohustust hankida kaitstud teoste litsentsid. Katsed parandada lingimaksuettepanekut päädivad patiseisuga.

Idufirmad protestivad reformi vastu

Idufirmad võtavad parlamendi ärakuulamisel sõna Euroopa Liidu autoriõiguse reformi vastu: https://juliareda.eu/2017/04/copyright-reform-kills-eu-startups/

JURI esialgne raport püüab direktiivikava parandada

Euroopa Parlamendi digitaalse ühisturu autoriõiguse direktiivi raporti mustand lekitatakse poliitikaväljaande Politico Europe kaudu. EPP liikme ja raportööri Therese Comodini Cachia koostatud tekstis soovitatakse lingimaks asendada väiksema ulatusega eelduspõhimõttega, mis tugevdaks kirjastajate võimalusi kohtutes, jättes seejuures kehtestamata uue eksklusiivõiguse kirjastajatele. Mustandis püütakse samuti artiklit 13 viia kooskõlla Euroopa õigusega, eemaldades kohustuse…Read More

Greens/EFA uuring näitab, et masintsensuur rikub põhiõigusi

Roheliste/Vabaliidu tellitud uuring näitab, et üleslaadimisfiltrite ettepanek rikub kodanike põhiõigusi: https://juliareda.eu/2017/03/study-article13-upload-surveillance/

Intellektuaalomandi uurimiskeskused kritiseerivad autoriõiguse reformikava

Euroopa juhtivad autoriõiguse uurimiskeskused teevad avalikus kirjas maha EL autoriõiguse uuendamise plaanid.

European Copyright Society kritiseerib reformiplaane

Euroopa Autoriõiguse Ühing (European Copyright Society) avaldab oma negatiivse hinnangu Euroopa Liidu autoriõiguse reformiplaanide kohta.

Digiagenda töörühm algatab kampaania linkimisõiguse kaitseks

Digiagenda töörühm alustab liikmesriikide ja parlamendigruppide ülest kampaaniat #SaveTheLink: https://juliareda.eu/2017/01/save-the-link-2017/

2016
Briti intellektuaalomanditeadlased kritiseerivad direktiivi mustandit

Ühendkuningriigi 37 intellektuaalomandi valdkonna professorit ja juhtivat teadlast kritiseerivad autoriõiguse direktiivi mustandit.

Eesti valitsuse seisukoht autoriõiguse reformi suhtes

Eesti valitsus annab oma seisukoha autoriõiguse reformi suhtes (mis jääb viimaseks avalikuks dokumendiks sel teemal). Seisukoht on üldiselt pooldav, välja arvatud lingimaksu ja üleslaadimisfiltrite suhtes, neil teemadel väljendatakse kahtlusi.

Euroopa Komisjoni ettepanek autoriõiguse reformiks

Euroopa Komisjon esitleb pärast korduvaid edasilükkamisi lõpuks autoriõiguse direktiivi mustandit. Samal päeval teatab komisjoni president Juncker oma iga-aastases kõnes “olukorrast liidus” (State of Union speech), et kirjastajad peavad saama tasu “sõltumata sellest, kas [nende pakutav sisu] on avaldatud koopiamasina abil või veebis hüperlingitud”. https://juliareda.eu/2016/09/attack-on-link/

Direktiivikavand lekitatakse IPKati blogis

Järjekordne leke oodatavast autoriõiguse direktiivist avaldatakse IPKati intellektuaalomandi blogis.

Statewatch lekitab direktiiviettepaneku mustandi

Oodatava autoriõiguse direktiivi järjekordne leke Statewatchi portaalis paljastab, et komisjon on eiramas enda läbiviidud konsultatsiooni tulemusi sellega, et kavatseb teha ettepaneku lingimaksu kehtestamiseks ja ülelaadimisfiltrite sisseviimiseks, kuid ei suuda võtta ette samme panoraamivabaduse tagamiseks üle Euroopa Liidu.

10000 allkirja lingimaksu vastu

OpenMedia annab parlamendi digiagenda töörühmale üle petitsiooni, milles rohkem kui 10 000 inimest nõuavad linkimisõiguse säilitamist. https://juliareda.eu/2016/05/save-the-link/

2015
Digiagenda töörühm lingimaksu vastu

Parlamendigruppide ülene digiagenda töörühm saadab 83 europarlamendi liikme allkirjaga avaliku kirja Euroopa Komisjonile, milles rõhutab vajadust loobuda autoriõiguse täiendamisest külgnevate õigustega, s.t lingimaksuga. https://juliareda.eu/2015/12/ancillary-copyright-open-letter/

Euroopa Komisjon avaldab autoriõiguse reformiplaani

Komisjoni seisukohad autoriõiguse reformi teemal avaldatakse ametlikult.

Välja lekib Euroopa Komisjoni kava lingimaks kehtestada

Euroopa Komisjoni sisesuhtluseks mõeldud materjal autoriõiguse reformi teemal lekib ja avaldatakse intellektuaalomandile keskenduvas erialablogis IPKat. Lekkinud dokumentides on plaanid lingimaksu kehtestamiseks, kuigi parlament on selle korduvalt tagasi lükanud. Julia Reda ülevaade komisjoni plaanide vastuolulisust lööb laineid rahvusvahelises pressis.

Europarlament võtab Reda raporti vastu

Julia Reda raportit tunnustab valdav enamus Euroopa Parlamendist, sh suurimad parlamendigrupid ning see võetakse vastu häältega 445 poolt, 65 vastu, 32 erapooletut. Lingimaksu toetav täiendus raportisse hääletatakse veelkord maha. Ettepanek panoraamivabaduse täiendavaks piiramiseks eemaldatakse samuti. https://juliareda.eu/2015/07/eu-parliament-defends-freedom-of-panorama-calls-for-copyright-reform/

Reda raport kinnitatakse parlamendi õiguskomisjonis

Parlamendi õiguskomisjon kinnitab “Reda raporti” oluliste omapoolsete täiendustega. Ulatuslikku autoriõiguse reformi ette nägeva raporti põhisõnum jääb samaks, selle lükatakse tagasi ka lingimaks. Panoraamivabaduse ühtlustamise väljavõtmine raportist põhjustab etteheiteid ning kampaania selle raportisse sisse jätmiseks. https://juliareda.eu/2015/06/reda-report-adopted-a-turning-point-in-the-copyright-debate/

Avaldatakse Euroopa Komisjoni strateegiadokument

Euroopa Komisjoni strateegiadokument avaldatakse ametlikult.

Euroopa Komisjon kavandab internetiplatvormide vastutama panemist

Euroopa Komisjonist välja lekkinud strateegiadokument toob avalikkuse ette plaani panna netiteenuste vahendajatele täiendavaid kohustusi kasutajate üleslaadimiste jälgimiseks autoriõiguse rikkumiste tuvastamise eesmärgil. https://juliareda.eu/2015/04/digital-single-market-patchy-and-timid/

Reda raporti algversioon

Julia Reda avaldab autoriõiguse raporti mustandi, milles tuvastatakse Euroopa Liidu autoriõiguse regulatsiooni sobimatus liikmesriikide piiride ülese kultuurilise kommunikatsiooni võimaldamiseks Internetis ning mis kutsub üles autoriõiguse reeglite lihtsustamisele, netikasutajate ja autorite õiguste tugevdamisele kirjastajate ja teiste vahendajate suhtes. See lükkab ühemõtteliselt tagasi ka lingimaksu võimaluse. Raport avatakse avalikule kommentaaridele ning seda…Read More

2014
Luuakse digiagenda töörühm europarlamendis

Europarlamendi saadikud loovad Julia Reda (Rohelised/Vabaliit), Marietje Schaake (ALDE), Michał Boni (EPP) ja Joe Weidenholzeri (S&D) eestvedamisel parlamendigruppide vahelise digiagenda töörühma, mille eesmärk on saavutada parlamendigruppide ülene konsensus automaatsete üleslaadimisfiltrite ja lingimaksu tagasilükkamiseks. https://juliareda.eu/2014/12/meps-establish-intergroup-on-the-digital-agenda/

Google Newsi sulgemine Hispaanias

Google annab teada Google Newsi tegevuse lõpetamisest Hispaanias seal kehtestatud “lingimaksu” (CanonAEDE) tõttu: https://europe.googleblog.com/2014/12/an-update-on-google-news-in-spain.html?m=1

Prantslased kardavad ambitsioonikat reformi

Prantsusmaa kultuuriminister Fleur Pellerin kritiseerib tugevalt Julia Reda määramist autoriõiguse raportööriks ning hoiatab liiga ambitsioonika autoriõiguse reformi eest. https://www.contexte.com/article/propriete-intellectuelle-2/droit-dauteur_27208.html

Julia Reda autoriõiguse raportööriks

Euroopa Parlament määrab Julia Reda parlamendipoolse ennetava autoriõiguse raporti vastutavaks koostajaks. Saksamaa Piraadipartei alt europarlamenti kandideerinud ja Roheliste/Vabaliidu parlamendigrupiga (Greens/EFA) liitunud Julia Reda ülesandeks saab koostada parlamendipoolne ettepanek autoriõiguse reformiks: https://juliareda.eu/2014/12/eu-copyright-evaluation/

Oettinger hakkab lingimaksu tegema

Oettinger annab saksa ajalehes Handelsblatt teada oma plaanist kehtestada kogu Euroopa Liitu hõlmav nn “lingimaks”. https://juliareda.eu/2014/10/an-eu-wide-google-tax-in-the-making/

Parlament kinnitab Oettingeri digivalla asepresidendiks

Hoolimata tõsistest kahtlustest Oettingeri sobivusest digivaldkonna asepresidendiks hääletab europarlament komisjoni koosseisu kinnitamise poolt, kuhu kuulub ka Oettinger.

Oettinger pilkab häkkerite ohvreid

Digivaldkonna asepresidendi kandidaat Oettinger mõnitab Euroopa Parlamendi ees aru andes avalikult neid, kelle iCloudi kontod ära häkiti. https://juliareda.eu/2014/09/oettinger-to-celebrity-hacking-victims-youre-dumb/

Oettinger ja Ansip digivaldkonda juhtima

Komisjoni president Juncker teeb ettepaneku määrata digivaldkonna eest vastutavaks asepresidendiks Günther Oettingeri ja ühtse digituru eest vastutavaks asepresidendiks Andrus Ansipi. Kui Oettingeri iseloomustas kogemuse puudumine digivaldkonnaga ning tugevad sidemed ettevõtjatega, sh kirjastajatega, siis Ansip oli veel paar aastat tagasi kirjeldanud parlamendi poolt tagasilükatud ACTA-lepet kui “ülimalt õiget asja”. Julia Reda…Read More

Euroopa Komisjoni raport konsultatsioonitulemuste kohta

Euroopa Komisjon avaldab oma raporti autoriõiguse konsultatsioonist, mis näitab avalikkuse laia toetust autoriõiguse sisulisele reformimisele ja keeruliste liikmesriigipõhiste reeglite asendamisele ühtse Euroopa autoriõiguse süsteemiga. Julia Reda analüüs: https://juliareda.eu/2014/08/the-european-copyright-divide/

Juncker Euroopa Komisjoni presidendiks

Jean-Claude Juncker valitakse Euroopa Komisjoni presidendiks.

Neelie Kroes toetab autoriõigus reformi

Lahkuv digivolinik Neelie Kroes esineb tugeva toetusega autoriõiguse reformile: “Tänapäeva maailm on täiesti erinev sellest, mis oli 2001. aasta EL autoriõiguse direktiivi ajal. Tarbijatel on uued ootused, loovisikutel on uued võimalused, on uued tööriistad alates sotsiaalmeediast kuni suurandmeteni. Kodanikud siin Hollandis ja üle kogu Euroopa Liidu rikuvad igapäevaselt seadust oma…Read More

2012
Europarlament lükkab ACTA tagasi

Euroopa Parlament keeldub ratifitseerimast ACTA-t, mille Euroopa Komisjon ja EL Nõukogu on juba allkirjastanud. ACTA lükati tagasi suure häälteenamusega, 478 vastu, 39 poolt, 165 saadikut (EPP ja ECR) erapooletud. Leppe tagasilükkamisele eelnesid suured meeleavaldused kogu Euroopas.

Interneti massiline pimendamine protestiks SOPA ja PIPA vastu

Interneti massiline pimendamine protestiks SOPA ja PIPA vastu – tuhanded veebilehed on protesti märgiks suletud.