Üha enam digikodanikke kogeb, et netis tolknemine miskipärast pole enam nii inspireeriv ja hariv tegevus nagu see oli kunagi varem ning sarnaneb pigem tüütule tööle või sõltuvusele. Süüdi ei pruugi siiski olla Internet ise, vaid netiplatvormide elutsükkel.
Internetivabaduste õhtu #1: blokinimekirjad
Keerulistel aegadel kasvab nõudmine kujundada avalikku inforuumi ja piirata teabe levikut, mis võiks kahjustada ühiskonna turvalisust või riiklikke huve. Ent ajutistena kehtestatud piirangute tagasipööramine aegade rahunedes võib osutuda üle ootuste keeruliseks.
Üheskoos hea uue Interneti poole
Kui soovid kaasa lüüa netikogukonna tegemistes, oled oodatud meie tegevusega tutvuma üldkoosolekule 2. mail 2023 algusega 17:30 ‒ leiame pistikupesa igale lahtisele kaabliotsale!
Internetti tuleb tugevdada, mitte nõrgestada
Kriitilisel hetkel ei tohi püüda teha Interneti toimimisse kiiruga põhimõttelisi muudatusi, vaid hoopis kindlustada olemasolevat. Katsed piirata ligipääsu Internetile Venemaalt ähvardavad kutsuda esile riikidevahelise võidujooksu kohalike võrgusegmentide kindlustamiseks ja ohustavad sellega Interneti tulevikku.
Nuhkimishaav sõnavabaduse südames
Saatsime seadusandjale meeldetuletuse, et netikasutajate kriminaliseerimisest on elektroonilise side seaduse uuendamisel viimane aeg loobuda, sest see mõjub hävitavalt sõna- ja mõttevabadusele. Aita meil õigusi riivav metaandmetes tuhnimine lõpetada!
Kutsume Eesti Vabariigi valitsust mitte toetama autoriõiguse direktiivi EL nõukogus
Praegu on valitsuse poolt läbimõtlematult kureeritud tsensuurimasinad veel võimalik teistpidi käima panna — ja isegi kui Eesti hääl ELi nõukogus otsust ei muuda, siis vähemasti pole süü Interneti hävitamise pärast otseselt Teie õlul!
Me päästame Interneti siiski!
Kutsume omalt poolt üles Eesti netiettevõtjaid ja platvorme tutvuma muutustega platvormi vastutuse põhimõttes, netikasutajatel soovitame allkirjastada pöördumise Riigikogule, mille eesmärk on panna valitsus kinni pidama Euroopa Nõukogu vastuvõetud netikasutajate õiguste soovitustest
Kas artikkel 13 on avatud Interneti lõpp?
Euroopa Liidu uus autoriõiguse direktiiv on tekitanud hulgaliselt vaidlusi. Suuresti on vaidluste keskmes olnud kuulus "artikkel 13". Eelnõu vastaste väitel on see meile tuntud interneti lõpp. Selline internet, kus igaüks saab suhelda igaühega kelleltki luba küsimata, kaob. Eelnõu toetajate väitel annab see lõpuks ometi loojatele ja kunstnikele rohkem voli nende õiguste üle veebis, pärast autoriõiguse aastatepikkust kuritarvitamist, mida on mahitanud internetihiiud. Kogu selle lärmi keskel on raske aru saada, mis tegelikult toimub.
Tsensuurimasinate pealetung
Loomulikult soovivad masintsensuuri lahenduste tootjad nende pealt eelkõige teenida ning see tähendab, et meist kõigist saaks direktiivi jõustumisel kohustuslikus korras ühendriikide ettevõtete kliendid. Nende soovis ja võimekuses asendada erapooletu kohtuvõim samaväärse robotiga on aga põhjust enam kui kahelda. Loe täpsemat masintsensuuri plaanidest Euroopa Liidus!
Kas juba sügisel kuuleme Interneti luigelaulu?
Euroopa Komisjon plaanib muudatusi autoriõigusse. Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel nädalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile pöördumise, kus palusid Internetti ohustavatest artiklitest loobuda. Loe siit, kuidas plaanitud muudatused Internetti ohustavad!