Kas Internet “persereerub”?

Üha enam digikodanikke kogeb, et netis tolknemine miskipärast pole enam nii inspireeriv ja hariv tegevus nagu see oli kunagi varem ning sarnaneb pigem tüütule tööle või sõltuvusele. Süüdi ei pruugi siiski olla Internet ise, vaid netiplatvormide elutsükkel.

Selle tsükli pea paratamatuks osaks on Kanada päritolu digiaktivisti ja ulmekirjaniku Cory Doctorow järgi platvormide “persereerumine” — see on algselt kasutajatele väärtust pakkuvate keskkondade investorite lüpsilehmaks mandumise kiinukäänuline protsess. Doctorow poolt 2022. aastal käibele toodud “enshittification” väljendab hooaja meelelaadi Internetis niivõrd tabavalt, et on lausa mitmete keeleühenduste poolt kuulutatud aasta 2023 sõnaks.

Doctorow sõnutsi pole nähtus ise tegelikult uus, vaid see on omane korporatiivsele tootmismudelile üldiselt. Sõna ise aga sündis naljatamisi Puerto Ricos perega reisides ning selle populaarsuse valemiks on ilmselt vulgaarsuse peitmine ladinapärasesse vormi — see võimaldab sisult maalähedast provokatsiooni turvaliselt kasutada ka viisakas seltskonnas, nt ajakirjanduses või teaduskonverentsi ettekandes.

Iseseisvuse taastamise järgne esimene president Lennart Meri ütles 1997. aastal lootustandvalt: “Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis!

Tegu pole siiski erialaterminiga selle pedantlikus tähenduses, vaid pigem on see turunduse ja terminitöö vahelises hallalas paiknev mõtlemise abivahend, millel on ka hulk tuletisi — nii on tehnofilosoof Oliver Laas nimetanud nähtust ERRi peresõbralikus kontekstis “roojastumiseks” ja Doctorow 8. mail Tartu Ülikooli raamatukogus peetava Prima Vista ettekande kokkuvõtlik pealkiri võiks ehk olla: “Kuidas tulla välja pasatseenist?

Persereerumise paratamatusest

Eraldi küsimus on, kas platvormide allakäik on paratamatu ja näeme peagi persereerumas Internetti kogu selle täiega. Doctorow nii ei arva ja pigem avaldab koos Lennart Meriga lootust, et ~”tänane sitt on meie tuleviku väetis” ning peaksime persereerumise sümptomeid märgates tegema sellest lähtuvalt korrektuurid oma käitumises.

Ta ei räägi mitte platvormide kasutamisest loobumisest, vaid soovitab pöörduda avatud protokolle kasutavate platvormide poole, mis võimaldavad konkurentsi, lubavad kasutajatel keskkondade vahel liikuda ja sisu linkida ega vangista neid piirini, kus platvormi kasutamine muutub kurnavaks orjatööks.

Seejuures ei jutlusta Doctorow ka tagasi pöördumist kuldaja Interneti juurde, vaid soovitab lihtsalt jätkata Interneti kujundamist selle algsetest protokollide avatuse, ristkasutuse ja lingitavuse põhimõtetest lähtuvalt. Kuigi persereerumine mõjutab kahtlemata ka Internetti, siis päris “pimedaks p-netiks” see veel pole mandunud — sest ilmavõrgu tehnilisi protokolle on suudetud kaitsta allutamise eest ärihuvidele või riikide omavolile.

P-pimedusest pääsemine

Cory Doctorow peab 10. mail TÜ arvutiteaduse instituudis avaliku ettekande neljast jõust, mille abil hoida tehnohiidusid kuritarvitustest.

Mida järeldada sellest teadlike digikodanikena? Ilmselt ei ole mõtet hakata tegema pöördelisi otsuseid ja päeva pealt loobuda Facebooki, Twitteri, Instagrami, TikToki jt kasutamisest. Pigem on mõistlik järjekordse platvormide vahelise rände käigus uuele karjamaale suundes eelnevalt hinnata nende persereerumise potentsiaali. See on oletatavasti väiksem platvormide puhul, mille protokollide ja liideste kujundamises mängivad kasutajad võtmerolli, omades platvormi või soovitavalt lausa avatud võrgustiku suunamisel ka formaalset ning tehnilist otsustusõigust.

Täpsemalt sellest, missugused on neli jõudu, mille abil hoida tehnoloogiahiidusid kuritarvitustest, räägib Doctorow oma 10. mai lühiettekandes Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis, kuhu võib saata ette oma küsimusi aadressil askcory@infoaed.ee.

On siiski tõsi, et persereerumist ei välista täielikult ka kogukondade hallatud ja avatuse põhimõtetest juhinduvad keskkonnad, kuid neis on see märksa leebem, sest igal hetkel on võimalik pakkida kokku oma kolm kompsu ja digitaalsest varanatukesest loobumata väljuda kahtlasi lõhnu eritama hakanud digitaalsest kulglast enne soolestiku viimastesse käändudesse sisenemist.


Päisepildil on tuletatud teos Lennart Merit kujutavast graffitist, mis paikneb Sõpruse silla all Tartus ja mille on jäädvustanud ning teinud CC BY-SA litsentsi alusel vabalt kasutavaks Dewdrop12. Portreepildi allikas on Speaker Cory Doctorow CC BY-SA Dominik Butzmann.