Möödunud nädalal pöördus Internet Society valitsuste ja tehniliste kogukondade poole hoiatusega. Globaalse netikasutajate ühingu presidendi Andrew Sullivani põhisõnum oli, et Interneti baastaristut ei tohiks asuda kriisiajal reformima.
Katsed piirata ligipääsu Internetile Venemaalt mitte ainult ei toeta sealseid ambitsioone vastuhäälte vaigistamiseks ühiskonnas, vaid ähvardavad kutsuda esile riikidevahelise võidujooksu kohalike võrgusegmentide kindlustamiseks.
Sellised sammud avaldaks vähe mõju riikide võimekusele mõjutustegevuseks, kuid annaks hävitava löögi netiühenduse universaalsusele, mis on ilmavõrgu baastaristu põhiomadusena Interneti eduloo üks kõige olulisemaid põhjusi:
Venemaa on juba kümnekonna aasta vältel püüdnud luua võimalust Internetist lahtiühendumiseks. Vaatamata Kremli enda väidetele puuduvad tõendid selle kohta, et see oleks neil õnnestunud. Leidub valitsusi, mis rakendavad ühiskondliku kontrolli saavutamise eesmärgil Interneti väljalülitamist, kahjustades sellega kodanike huve ja pannes seisma majanduskeskkonna. Nende sammude tulemus pole “lokaalsete eriomadustega Internet” ega mõni muu märksõna, mida võidakse selle kirjeldamiseks kasutada. Need sammud astuvad Internetile vastassuunas. Interneti osaks on anda ühenduste loomise õigus inimeste kätte, kes ühenduda tahavad. See idee hirmutab neid, kes soovivad sõnumivahetust kontrollida. Ometi on just see kujundanud Internetist ressursi, mis rikastab inimelusid.
Globaalne netikogukond tähistas 12. märtsil 2019 üleilmse veebi 30. sünnipäeva. Ilmaveeb on läbinud aastate jooksul eri põlvkondlikke arenguetappe, kuid selle aluseks olev protokollistik on ajale väga hästi vastu pidanud. Interneti kasutatavuse ja tõrkekindluse tagamiseks on järjekindla töö tulemusel juurutatud täiendusi olemasolevatele protokollidele, mida väljendavad tehnilised lühendid nagu IPv6, HTTPS, DNSSec jt.
Kaasaegse ilmavõrgu kujunemisloole tagasi vaadates võttis netikasutajate tehniline kogukond 2020. aastal ühisnimetaja all Internet way of networking kokku viis põhiomadust, millele on tuginenud Interneti senine areng ja mida on vaja edasise kindlustamiseks jätkuvalt silmas pidada:
- Ühtse protokollistikuga võrdõiguslik taristu
- Avatud, koosvõimeline ja taaskasutust võimaldav arhitektuur
- Üksainus hajutatud süsteem võrguliikluse ruutimiseks
- Globaalne identifikaatorite, nimede ja aadresside register
- Võrgu tehnoloogiline neutraalsus ja üldotstarbelisus
Venemaa katsed ühendada end Internetist lahti samal ajal kaotamata selle põhiomadustes ning säilitades töökindluse ei ole kandnud edu. Ukrainasse tungimise järel sisseviidud täiendavad blokeerimisnimekirjad, võrguühenduste kunstlik aeglustamine ja globaalsete platvormide keelamine, nõuded riiklike nimeserverite ja riikliku juursertifikaadi kasutamiseks, keeld liidestada veebisaite rahvusvaheliste teenustega mitte ei tõsta Venemaa võrgusegmentide konkurentsivõimet, vaid sunnivad sealseid inimesi otsima VPNide ja muude tehniliste vahenditega ligipääsu vabale ilmavõrgule ja päris Internetile.
Äärmiselt riskantne on asuda kriitilisel hetkel tegema põhimõttelisi muudatusi keerulisse infosüsteemi. Internet kõigi oma teenuste, platvormide, kasutajate ning kasutusviisidega on kahtlemata meie aja üks keerulisemaid.
Kui tahes heast tahtest kantud, aga kiiruga ette võetud tehnilised muudatused täidavad vaevalt oma oletatavat eesmärki ning neist tuleks igal juhul hoiduda:
Praegusel juhul ei ole ei sisulises ega isegi tehnilises mõttes arusaadav, mis on “Venemaa arvutivõrk” või kuidas sellega ühendustest hoiduda. Interneti tõrkekindlus tuleb osalt selle märkamatusest. Pole erilist lootust, et iga maailma võrgusõlm märkaks keelduda Venemaalt tulevast liiklusest. Otse vastupidi, on üpris kindel, et valitsuste kontrollitud võrkudest pärinev side leiab oma tee avalikku Internetti. Nende ühenduste allikad muutuks aga ilmselt senisest veelgi hoolikamalt peidetuks.
Parim, mida saame teha, on tagada oma senise, ikka veel päris Interneti töökord senistest põhimõtetest lähtuvalt, aidata Venemaa elanikel pääseda ligi adekvaatsele informatsioonile tsenseerimata ilmavõrgus ning ehk aidata neil lõpuks taastada ligipääsu vabale Internetile ka oma koduriigis.
Päisepildiks on tuletatud teos “The Internet of Things” CC-BY Gary Stevens.
