Päästame Interneti — veel üks kord!

Euroopa Liidu seadusandlik protsess on jõudnud niikaugele, et on valminud digitaalse ühisturu autoriõiguse direktiivi lõpptekst. Oma artiklis 13 sisaldab see veebiplatvormidele pandavat kohustust masintsensuuriks. Teksti seaduseks saamise otsustab Euroopa Parlamendi hääletus, mis toimub märtsi või aprilli plenaaristungil. Me peame veenma parlamendisaadikuid, et nad hääletaks direktiivikavandi seaduseks saamise vastu.

Kohustus kasutajate loodud sisu tsenseerida delegeeritakse direktiivi artikliga 13 veebiplatvormidele. Internetis tegutsevad platvormid peavad direktiivi nõuete täitmiseks sisse seadma automaatse sisutuvastuse süsteemi, selle rentima mõnelt tsensuuriteenuse pakkujalt või tegutsema tihedas koostöös tsensoriga. See tähendab, et edaspidi toimub Internetis kõik masintsensuuri õhkkonnas ning see on pöördumatute tagajärgedega nii ettevõtlusvabaduse kui kodanikuõiguste jaoks.

Oleme veendunud, et riik ei tohi delegeerida ettevõtetele üldist tsensuurikohustust, sest see on vastuolus demokraatlike õiguspõhimõtetega. Kuna autoriõiguse direktiivi artikkel 13 kohustab ka selle lõppversioonis jätkuvalt veebiplatvorme võtma kasutusele automaatseid sisutuvastuse vahendeid ning nende abil kasutajate sisu enne avaldamist eelfiltreerima, siis algatame kampaania direktiivi peatamiseks.

ACTA protestide veteran ja mänguarendajast tarkvarainsener Jaagup Irve kutsub üles peatama autoriõiguse direktiivi

Kutsume üles jõudusid ühendama kõiki neid, keda see seadusemuudatus puudutab ning kes on varem autoriõiguse täienduste paketiga seoses Eestis avalikult sõna võtnud:

Internet Society Estonia on valmis võtma enda peale autoriõiguse direktiivi infosaidi haldamise ning koordineerima järjekordse Internetti ohustava seadusloome peatamise kampaaniat Eestis. Kampaania täpsemad sammud on veel plaanimisel, aga alustuseks võiksid kõik kirjutada alla rahvusvahelisele petitsioonile masintsensuuri vastu Euroopa Liidus:

Kuigi Eesti ühiskond ja majandus plaanitavast direktiivist kindlasti kaotaks, pole see kaugeltki mitte kohalik küsimus. Vastuseis direktiivile algas digiõiguste aktivistide ja tehniliste ekspertide ringkondest, seejärel protesteeris teadmistepanga sulgemisega päevaks Vikipeedia ning viimastel nädalatel ühines vastuseisuga avalikult ka Google, kes ähvardas jätta direktiivi vastuvõtmise korral Euroopa ilma Youtube’ita.

Et anda ettekujutust vastuseisu ulatusest, toome siin ära valiku viiteid teavitussaitidele ja kampaaniatele:

Kes on tsensuurimasinate taga?

Euroopa Komisjoni poolt seisab tsensuurimasinate eest Andrus Ansip, kes on digitaalse ühisturu asepresidendina otseselt autoriõiguse uuendustepaketi eest vastutav. Andrus Ansip on isiklikult seisnud selle eest, et algatada masintsensuuri juurutamine Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu Nõukogus on alalise esindaja kaudu esindatud meie valitsus, mille peaminister on Jüri Ratas ning kelle vastutusel toimetab tsensuuri küsimustega Urmas Reinsalu. Masintsensuuri eest on vastutav kogu valitsus, kes juba Euroopa Liidu eesistumise ajal võttis selge suuna Interneti tsenseerimisele.

Euroopa Parlamenti esindavad selle liikmed, kellest on hääletustel tsensuuri sisaldava direktiivikavandi pooldajad olnud Tunne Kelam, Indrek Tarand, Urmas Paet ja Ivari Padar. Tsensuuri vastu on olnud Yana Toom, Kaja Kallas ja Igor Gräzin.